Lammaste karjatamine
Lambad on karjatamisega väga hästi kohanenud loomad ja neil on tugev karjainstinkt. Lammaste karjamaad võivad paikneda laudast kaugemal, kuid siiski peab olema neil varjumise võimalus. Tavaliselt hoitakse karjatee laudani või varjualuseni avatud, sest lambad ehmuvad kergesti ja tormavad sellisel puhul kodu või siis kaitsva varju alla.
Erinevalt veistega, eelistavad nad lühikest peenelehelist rohtu.
Lammaste karjamaad peavad paiknema kuivemal kasvukohal, vastasel korral suureneb risk lammaste haigestumisele. Seetõttu tuleb rohukamara rajamisel võtta seemnesegusse põuakindlaid heintaimeliike. Sobivamad kõrrelised on punane aruhein ja lamba-aruhein, liblikõielistest valge ristik. Lambakarjamaadeks sobivad vähem viljakad alad. Enamasti kasutatakse looduslikke rohumaid. Villa kvaliteedi rikkumise vältimiseks ei tohi karjamal kasvada selliseid umbrohte, nagu takjad, ohakad ja teised looma karvadega levivad põlluumbrohud (madarad ja kõrvikud).
Lammaste karjatusperiood on 180...190 päeva. Lambad söövad päevas keskmiselt 1,5 kg söödakuivainet ehk 7-8 kg karjamaarohtu. Ühele lambale võiks olla umbes 0,11...0,12 ha karjamaapinda. Ühes koplis karjatatakse lambaid 3...5 päeva. Koplite arv grupi kohta on 7...8. Karjatamisgrupi suurus on piiramatu. Rohi peab olema madal 10...13 cm, rohutagavara 3...5 t/ha.
Karjamaa rajamisel tuleb seemnesegu koostamisega taotleda kõrreliste alusheinte (sealhulgas punane aruhein) - valge ristiku domineerimisega rohukamaraid.
Erinevalt veistega, eelistavad nad lühikest peenelehelist rohtu.
Lammaste karjamaad peavad paiknema kuivemal kasvukohal, vastasel korral suureneb risk lammaste haigestumisele. Seetõttu tuleb rohukamara rajamisel võtta seemnesegusse põuakindlaid heintaimeliike. Sobivamad kõrrelised on punane aruhein ja lamba-aruhein, liblikõielistest valge ristik. Lambakarjamaadeks sobivad vähem viljakad alad. Enamasti kasutatakse looduslikke rohumaid. Villa kvaliteedi rikkumise vältimiseks ei tohi karjamal kasvada selliseid umbrohte, nagu takjad, ohakad ja teised looma karvadega levivad põlluumbrohud (madarad ja kõrvikud).
Lammaste karjatusperiood on 180...190 päeva. Lambad söövad päevas keskmiselt 1,5 kg söödakuivainet ehk 7-8 kg karjamaarohtu. Ühele lambale võiks olla umbes 0,11...0,12 ha karjamaapinda. Ühes koplis karjatatakse lambaid 3...5 päeva. Koplite arv grupi kohta on 7...8. Karjatamisgrupi suurus on piiramatu. Rohi peab olema madal 10...13 cm, rohutagavara 3...5 t/ha.
Karjamaa rajamisel tuleb seemnesegu koostamisega taotleda kõrreliste alusheinte (sealhulgas punane aruhein) - valge ristiku domineerimisega rohukamaraid.