Sigade karjatamine
Sigadest karjatatakse noorsigu ja sugusigu.
Noorsigadel võib olla 20...40% suvisest söödast rohusööt. Sead söövad hästi noort, mahlakat ja pehmet (kiuvaest) rohtu, kus ristikute osatöhtsus on kuni 70% ja aasnurmikat ning aruheina 30% piires.
Karjamaad peavad paiknema sigalate lähedal parasniisketel viljakatel muldadel.
Sigade karjatamisperiood on 100...110 päeva. Ühele emisele on vaja 0,08...0,1 ha karjamaad, kesikule aga 0,02...0,025 ha. Emis sööb suve jooksul 1,5 tonni rohtu; päevas kulub 12 kg haljasmassi.
Karjamaa jaotatakse 8...10 kopliks. Karjatatakse 3...4 päeva ühes koplis. Suve jooksul tehakse 6...8 ringi. Rohutagavara peaks olema 3...4 t/ha. Karjatatakse 2 korda päevas, korraga vaid 2...3 tundi. Tuhnimise takistamiseks kärsad rõngastatakse või reguleeritakse karjamaal oleku aega. Lühema aja jooksul ei jõua nad palju pahandust teha. Karjamaa hooldamisel tuleb songitud kohad tasandada ja rullida.
Noorsigadel võib olla 20...40% suvisest söödast rohusööt. Sead söövad hästi noort, mahlakat ja pehmet (kiuvaest) rohtu, kus ristikute osatöhtsus on kuni 70% ja aasnurmikat ning aruheina 30% piires.
Karjamaad peavad paiknema sigalate lähedal parasniisketel viljakatel muldadel.
Sigade karjatamisperiood on 100...110 päeva. Ühele emisele on vaja 0,08...0,1 ha karjamaad, kesikule aga 0,02...0,025 ha. Emis sööb suve jooksul 1,5 tonni rohtu; päevas kulub 12 kg haljasmassi.
Karjamaa jaotatakse 8...10 kopliks. Karjatatakse 3...4 päeva ühes koplis. Suve jooksul tehakse 6...8 ringi. Rohutagavara peaks olema 3...4 t/ha. Karjatatakse 2 korda päevas, korraga vaid 2...3 tundi. Tuhnimise takistamiseks kärsad rõngastatakse või reguleeritakse karjamaal oleku aega. Lühema aja jooksul ei jõua nad palju pahandust teha. Karjamaa hooldamisel tuleb songitud kohad tasandada ja rullida.