Süsteemitu karjatamine
Süsteemitut karjatamist kasutati varajasematel aegadel väga laialdaselt. Vabakarjatamist rakendatakse eelkõige rohumaa ekstensiivse kasutuse korral. Tänapäeval võib seda veel kohata saartel ja laidudel ning mõnes looduslike piiretega (jõed, merelaht) suletud maastikul. Süsteemitu karjatamine võimaldab väiksemaid kulutusi tarade, joogikohtade, juurdepääasuteede ja väravate ehitamisel. Et tegemist on väiksemat sorti investeeringut nõudva karjatamisviisiga, siis on see enamlevinud lammaste, lihaveiste ja noorkarja karjatamisel eelkõige poollooduslikel rohumaadel.
Süsteemitu karjatamise peamiseks puuduseks on keeruline planeerida õiget karjatamiskoormust rohumaal, s.o. sobitada karjatavate loomade arv rohukasvu muutustega vegetatsiooniperioodi vältel ja aastatest tingitud erinevustega. Süsteemitu karjatamise viis seisneb selles, et loomadele antakse korraga kätte kogu karjamaa pind. Neil on vaba ligipääs igale poole ja loomad saavad valida karjamaarohtu üle kogu rohumaa. Loomade poolt toimub rohu valikuline kasutamine. Kõigepealt süüakse ära maitsvamad taimed. Esimesed paar nädalat on rohumaa saak kõrge ja piimalehmade korral ka piimatoodang suur. Väärtuslikud liigid annavad 7...8 päeva pärast uue söödava ädala. Nüüd söövad loomad uuesti seda noort ädalat. Nii kärbitakse kevadel väärtuslikke liike 8...10 korda ja suve jooksul 10...12 korda. Mõne aasta jooksul kaovad taimikust väärtuslikud liigid, sest taimede pidev optimaalsest arengufaasist varajasem kärpimine pärsib taimede arengut ja vähendab talvekindlust.
Süsteemitu karjatamise peamiseks puuduseks on keeruline planeerida õiget karjatamiskoormust rohumaal, s.o. sobitada karjatavate loomade arv rohukasvu muutustega vegetatsiooniperioodi vältel ja aastatest tingitud erinevustega. Süsteemitu karjatamise viis seisneb selles, et loomadele antakse korraga kätte kogu karjamaa pind. Neil on vaba ligipääs igale poole ja loomad saavad valida karjamaarohtu üle kogu rohumaa. Loomade poolt toimub rohu valikuline kasutamine. Kõigepealt süüakse ära maitsvamad taimed. Esimesed paar nädalat on rohumaa saak kõrge ja piimalehmade korral ka piimatoodang suur. Väärtuslikud liigid annavad 7...8 päeva pärast uue söödava ädala. Nüüd söövad loomad uuesti seda noort ädalat. Nii kärbitakse kevadel väärtuslikke liike 8...10 korda ja suve jooksul 10...12 korda. Mõne aasta jooksul kaovad taimikust väärtuslikud liigid, sest taimede pidev optimaalsest arengufaasist varajasem kärpimine pärsib taimede arengut ja vähendab talvekindlust.